Jaapani sõna karaoke on nüüd mitte ainult Jaapani sõnaraamatutes,  vaid ka Inglismaal väljaantud The Oxford English Dictionary ja veel  mujal maailmas väljaantud sõnaraamatutes.
Karaoke on Jaapani ärimeeste tüüpiline ajaviitevorm. Nad  kogunevad pärast tööd kolleegidega baaridesse, võtavad mõned  joogid ja laulavad populaarseid laulusid karaoke saatel. Karaoke on  olnud inimeste ajaviiteks alates selle leiutamisest, umbes 30 aastat  tagasi ja on saanud Jaapani ühiskonnas üheks lahutamatuks osaks  ning buumina levinud ka kaugemale.
 
"Karaoke" on jaapanikeelne liitsõna lühend: "kara" tuleb sõnast  "karoppo", mis tähendab tühi ning "oke" on lühend sõnast  "okesutura", mis tähendab orkester.
Tavaliselt koosneb populaarne muusika orkestrisaatest ja laulust  (või instrument). Muusika salvestus (plaadile, lindile jne), mis  koosneb ainult orkestrisaatest, sai nimeks "karaoke".
Nüüd on laialt tunnustatud, et karaoke kasutamine algas Jaapanis,  Kobe linnas, ühes baaris.
Räägitakse, et üks rändpillimees-kitarrist ei tulnud mingil põhjusel  ühel õhtul esinema ning baari omanik võttis salvestatud  orkestrisaate, pani mängima ja lasi inimestel ise laulda ning nautida  oma esinemist.
Isegi siis, kui see on legend, võib pidada seda karaoke alguseks  ning mis muutis karaoke üheks kaubanduse osaks ja populaarseks  kogu Jaapanis.
 
Nagu on kombeks öelda Jaapanis, tulevad uued suunad kõik Lääne- Jaapanist. Jaapani esimene supermarket ja sauna rajati Kansai  piirkonnas. Kansai omab üksteise järel unikaalseid ärisid ning  tooteid nagu kiirnuudlid või piletiga automaatväravad. Kansai  linnade hulgas oli eriti Kobe linnaliku õhkkonnaga.
Samuti öeldakse, et mood tuleb Kobest ja noorte naiste moodi  tuntakse enne Kobes ning hiljem Tokios. Moe kauplused jälgivad  naiste moodi Kobes.
Ajast, mil Kobe sadam avati rahvusvahelisele kaubandusele, 1868.  aastal, Meiji taastamise eelõhtul, on ta olnud juhtivaks teenäitajaks  rahvusvahelises kaubavahetuses. Paljud välismaalased on tulnud  elama Kobesse. Lääne stiilis elukohad, kus välismaalased elavad,  asuvad Kitano-cho-s. Seal toimuvad igaaastased jazzfestivalid, mis  näitavad, et Kobe on jazzmuusika fännide meka. Lisaks võtavad  paljud välismaalased osa Kobe Festivalist. Teadaolevalt elavdavad  nad festivali paraadi samba ja tantsudega. Selline muusikaline  kalduvus võis olla ka aluseks karaoke sünnile.
 
Jaapanlane armastab pidutseda. Muistsest ajast saati muutis  pidutsemise elavamaks see, kui keegi pidutsejatest hakkas laulma  ja teised hakkasid laulurütmis kaasa plaksutama. Ei olnud tähtis,  kas laulja laulis hästi või halvasti. Ja kui tal oli ka raskusi  viisipidamisega, tekitas see naerusähvatusi ja muutis selle peo  lõbusamaks.
Nagu jaapanlastel kombeks, on nad õilsad kuulates teiste laulmist. Nad võivad vabalt ise laulda teiste ees, tundmata kuulajate  soovimatust. See on ka üheks põhjuseks, miks karaoke on Jaapanis  nii laialdaselt levinud.
Karaoke sündis lustilises öös, Jaapani majanduse tõusu perioodi  lõpu poole. Kuni selleajani olid inimesed harjunud kuulama  populaarseid laulusid raadio kaudu, tellides oma lemmikloo telefoni  teel. Ometi võis olla karaoke nii mõnelegi jaapanlasele ebaloomulik, kes olid harjunud laulma laulja järgi.
Niisiis ilmus karaoke lavadele. Hoides mikrofoni käes ja lauldes  orkestrisaate järgi, võid sa tunda ennast nagu professionaalne  laulja. Ja kui veel teised külastajad ergutavad sind tugeva  aplausiga, oled sa topelt õnnelik. See innustabki inimesi lavale  tulema ja laulma.
Ühiskonnas,  kus on palju stressi, on see hea võimalus ennast  värskendada. Tulenevalt sellest leviski karaoke kiiresti Kansai-st üle  kogu Jaapani.